← Tagasi blogisse
📅 16.11.2026 🏷️ SQL Optimeerimine, Andmebaasi haldus, SQL Server

SQL Serveri jõudluse optimeerimine: millest alustada, et kasutaja ka vahet märkaks

Kui võtta suvaline SQL Server, millel on jõudlusega probleeme, siis millest alustada? Kas riistvara, millel server töötab, on oluline? Loomulikult. Kas see, kuidas SQL Server on installeeritud ja seadistatud, on oluline? Samuti. Kas indeksite hooldus on oluline? Ka see. Aga kui palju need tegurid jõudlust tegelikult mõjutavad? Kas see, et Optimize for Ad Hoc Workloads on välja lülitatud, annab 1% või 10%? Ja kui indeksid korrastada, kas lõppkasutaja märkab vahet?

Enamasti mitte. Ja kui märkab, siis mis selle muutuse tingis? Kas indeksite rebuild, mis eemaldas indexite fragmenteerumise, tegi asja korda? Enamasti mitte, küll aga võis rebuildi kõrvaltegevus uuendada statistikat ja see muudatus võis mõjuda positiivselt. Ja selle mõju võis kasutaja tunda.

Aga kuidas siis leida need paar-kolm muudatust, mida ka lõppkasutaja märkaks?

Minu kogemus on, et parima tulemuse annavad kolm asja: õiged indeksid, mõistlikud päringud ja õiged andmetüübid. Esimesega saab DBA suures osas ise hakkama. Kahe järgmise puhul on oluline koostöö rakenduse arendajatega.

Kõigepealt mõõda

MS SQL-is on olemas suurepärane täindus nimega  Query Store (SQL Server 2016+, alates SQL Server 2022 uutel andmebaasidel vaikimisi sees) mis salvestab päringud, nende täitmisplaanid ja ressursikulu. See on kindlasti number 1 koht, kust hakata otsima päringuid, mis on aeglased. Aga tuleb veenduda, et see on sisse lülitatud! Sealt on lihtne leida, millised päringud kulutavad kõige rohkem CPU-d, lugemisi ja aega.

Kui aeglane päring on leitud, siis käivitades 
SET STATISTICS IO, TIME ON 
ning siis käivitades probleemse päringu on võimalik hinnata, kui palju konkreetne päring ressursse tegelikult tarbis ja milline on nüüd tema täitmisplaan. Kui see on sarnane, mis Query Stores, siis saab asuda seda optimeerima. Kui aga plaan on erinev, siis mõtestada, miks on nüüd plaan erinev.

Indeksite fragmenteerumine: nii ja naa

Kas fragmenteerumisega peab tegelema? Jah, aga küsimus on, kui tihti ja millises mahus. Vanasti, kui serveris oli vähe mälu, enamik andmeid oli kettal ja kasutati pöörlevaid kettaid, võttis lugemine märgatavalt rohkem aega, kui andmed ei olnud järjest. Täna on kettad enamasti SSD-d ja mälu on palju, nii et järjestikuse ja hajusa lugemise vahe ei ole enam märkimisväärne.

Palju olulisem on indeksite korrastamise (index rebuild või reorganize) kõrvalmõju: tabeli statistika uuendatakse. Statistika põhjal koostab SQL Server päringuplaani ja see mõjutab jõudlust tunduvalt rohkem kui andmete füüsiline järjekord. Statistikat saab uuendada ka eraldi, ilma indekseid ümber ehitamata, ja see on oluliselt odavam tegevus.

Üks asi on fragmenteerumise juures siiski endiselt oluline: kui lehed on pooltühjad (madal page density), peab SQL Server sama andmehulga jaoks lugema rohkem lehti ja hoidma neid mälus.

Puuduvad indeksid

Fragmenteerumisest tunduvalt olulisemad on õiged indeksid, mis aitavad päringul võimalikult kiiresti vastuse leida. Näiteks kui otsitakse isiku nime, aga nime väljal indeksit pole, tuleb läbi vaadata terve tabel. See on aja- ja ressursimahukas toiming. Just siin võib hea indeks muuta päringu 100 või 1000 korda kiiremaks.

Aga kui indeksid muudavad päringud kiiremaks, miks mitte teha indeks igale väljale? Teoorias võib, aga ainult siis, kui tabelit enam ei muudeta. Andmete muutmisel tuleb muuta ka indekseid, ja see teeb muutmise aeglaseks. Kui päringud neid indekseid ei vaja, koormame andmebaasi lihtsalt kasutu andmemahuga. Siit jõuame järgmise punktini.

Üleliigsed indeksid

Kui puuduvad indeksid aeglustavad lugemist, siis üleliigsed indeksid aeglustavad eelkõige muutmist. Kui tabelis on 20 välja ja iga välja kohta oma indeks, tuleb ühe kirje kustutamisel andmed kustutada ka kõigist 20 indeksist.

Vähe kasutatud indeksite kustutamisega tuleb aga olla ettevaatlik. Esiteks võib indeksi nimi olla mõnes päringus vihjena (index hint) kirjas. See on iseenesest halb tava, sest SQL Server peaks ise otsustama, millist indeksit kasutada (aga on olukordi, kus see on ainuke võimalus päringu optimeerimiseks). Teiseks võib tarkvara uuendus kontrollida indeksi olemasolu ja selle puudumisel uuendamise katkeda.

Indeksite statistika ja puuduvate indeksite soovitused

SQL Server kogub infot selle kohta, kui palju indekseid kasutatakse ja milliseid indekseid on puudu. Tuleb aga meeles pidada, et see info kaob serveri taaskäivitamisel. Seega enne indeksi kasulikkuse üle otsustamist võiks server olla järjest töötanud vähemalt nädala. Kui süsteemis on kuu lõpu aruanded, ehk päringud, mida kasutatakse nt kord kuus, siis kauem.

Puuduvate indeksite soovitused on hea esmane sisend: siia võiks indeksi lisada. Aga millised väljad ja mis järjekorras indeksisse panna, vajab enamasti põhjalikumat analüüsi. Soovitused ei arvesta olemasolevaid sarnaseid indekseid ega kirjutamise kulu ning sageli kattuvad omavahel. Analüüsi teeb lihtsamaks see, kui on teada, millist päringut soovitus puudutab.

Päringud

Milline päring on hea ja milline halb? Sellele ei saa üheselt vastata. Kui on soov saada terve andmebaasi sisu ühele aruandele, siis selline päring ongi aeglane, ja kas see on halb, on juba omaette küsimus. Oluline on aga teada, millal tehakse tabelile scan ja millal seek. Mitte et scan oleks halb ja seek hea, vaid kui päring ise välistab seek'i kasutamise, võiks mõelda, kas päring sellisel kujul on tõesti vajalik.

Näiteks kasutaja otsimine nime järgi:

-- otsitakse suvalisest kohast: indeksit saab ainult skaneerida
SELECT Id, Name FROM dbo.Users WHERE Name LIKE '%' + @nimi + '%';

-- otsitakse nime algusest: index seek
SELECT Id, Name FROM dbo.Users WHERE Name LIKE @nimi + '%';

Kui suur on tõenäosus, et nime algust ei teata ja otsima hakatakse nime teisest või kolmandast tähest? Kui saame kokku leppida, et otsing algab alati esimesest tähest, on vahe ainult ühes % märgis. Indeksiga väljal on see aga kordades kiirem. Pane tähele ka seda, et SELECT * asemel on loetletud ainult vajalikud väljad. Nii saab indeks päringu täielikult katta ja lisaotsingut tabelisse (Key Lookup) vaja ei ole - seda eeldusel et tabelis on lisaks palju lisavälju.

Sama loogika kehtib funktsioonide kohta välja peal:

-- funktsioon välja peal: indeksit ei saa otsimiseks kasutada
WHERE YEAR(OrderDate) = 2026

-- vahemik: index seek
WHERE OrderDate >= '20260101' AND OrderDate < '20270101'

Selliseid näiteid, kus väikese päringu muudatusega saavutab olulise jõudluse kokkuhoiu, võib tuua veel ja veel. See aga eeldab koostööd DBA, arendaja ja rakenduse kasutaja vahel.

Andmetüübid ja disain

Täna on serverites enamasti palju mälu ja kiired kettad ning jõudlusele ei pöörata nii palju tähelepanu. Kui on probleem, lisame riistvara. Aga miks mitte teha SQL Serverile päringuplaani koostamine lihtsamaks?

Kui väljal kasutatakse maksimaalselt 10 tähemärki, ei ole mõistlik reserveerida sinna 100 tähemärki, rääkimata nvarchar(max)-ist. SQL Server saab sellega hakkama, aga mälu vajaduse arvutab ta välja deklareeritud pikkuse järgi. Liiga suure andmetüübi korral küsib päring mälu kordades rohkem, kui tegelikult vaja, ja hoiab seda teistelt päringutelt eemal.

Teine sagedane probleem on erinevad andmetüübid. Kui tabeli väli on varchar, aga rakendus saadab parameetri nvarchar-ina, peab SQL Server väärtusi teisendama. Kui teisendatakse välja poolt, ei saa indeksit otsimiseks kasutada ja seek'i asemel tehakse scan. Täitmisplaanis paistab see hoiatusena CONVERT_IMPLICIT.

Turvalisuses anname kasutajale minimaalsed õigused, mida ta vajab. Sama põhimõte võiks kehtida andmetüüpide kohta: reserveerime nii vähe, kui vaja, ja kui selgub, et välja on vaja suurendada, siis muudame.

Kokkuvõte

Jõudluse optimeerimist kirjeldatakse sageli püramiidina. Küsimus on, mida on kõige lihtsam muuta nii, et saadav kasu oleks suurim. Riistvara muuta on suhteliselt lihtne, aga kasu on väike. Andmebaasi disaini muuta on keeruline, aga kasu võib olla kõige suurem. Indeksid ja päringud jäävad keskele: neid on enamasti suhteliselt lihtne muuta ja minu arvates tasub DBA-l just sinna kõige rohkem panustada.

Seega enne, kui järgmine kord riistvara juurde tellida, tasub küsida: kas me teame, milline päring seda ressurssi tegelikult kulutab?

Pildist: mida väiksem on kujundi pindala, seda väiksem on mõju optimeerimisele. Nt "Server tuuning" - seda kõige lihtsam muuta, aga selle kasutegur on kõige väiksem. Lisame serverile mälu, CPU. Muudame paralleelsust jne.  Seda kõike võib teha, aga see enamasti ei mõjuta päringu käitumist. St kui on vaja lugeda ja töödelda 100 000 kirjet, siis SQL töötleb 100 000 kirjet. Täiendab riistvara ei vähenda töödeldavate kirjete arvu.  Mitu CPU-d suudavad jah selle kiiremi läbi töödelda. Täiendav index või päringu ümberkirjutamine võib aga muuta SQL-i päringu plaani nii, et võibolla piisab ainult 1000 kirje lugemisest.

Autor: Aksel Rohtsalu · MS SQL Server konsultant · LinkedIn ↗